koolile kirjutatud lood

Tahan või mitte, kuid pean tunnistama tõsiasja, et olen infotehnoloogia vallas saurus, ajast maha jäänud. See tähendab, et igapäevases töös ja elus kasutan arvutit samamoodi, kui enamus inimesi - info otsimiseks, meelelahutuseks, mängimiseks. Teistega võrdlus puudub. Möönan, et enamuse jaoks on digioskusteks oskused, mida mu hää sõber piltlikult kirjeldas, kui oskuseid, mida koduperenaine on võimeline 5 minutiga, kassikammimise kõrvalt õppima. Elu on mind ammuilma õpetanud hakkama saama. Internet on ülimalt tänuväärne oma otsatus infohulgas, mille hulgast on võimalik leida ka enda (peamiselt küll tehnilisi) probleeme lahendada aitav "abikäsi". Ehk siis minu "õpetajaks" on läbi üleilmse võrgu teised inimesed, nende jagatud ideed ja nipid. Olen küll kunagi pusinud enda tegemistele ühe kodulehe ( www.kaupo.ee ), kuid nüüdseks on see juba aastaid "jäätunud olekus". Ehk peatselt tuleb aeg, mil end kätte võtan ja ka selle blogiasja korda sätin. Kokkuvõtval...

- tehnoloogiliste vahendite laialdasem kasutamine (iPad'id, robotid) - õppe personaliseerimine (individuaalsed õppekavad) - tehisintellekti laialdasem kasutamine õpetuses - loovustunnid vabas õhus - õppeaja väiksem reglementeeritus - silma-käe koostöö treenimine (ajutreening) - käsitööoskused, ka pillimängu kui alternatiivse keele oskuse omandamine Miks mulle meeldib see visioon? Kuna see on julgelt isiksusekeskne, arvestades kõikide õppijate erinevuse ja vajadustega. Areng on maksimaalne, kui see ei toimu võisteldes teistega, vaid iseendaga, koostöös teistega. :) Vähemalt minu puhul see toimiks ... :)